Kui ma oleksin praktika õppejõud …

…siis lahendaksin antud aine läbiviimise ilmselt suhteliselt sama moodi.

Enim meeldis mulle, et praktika ei olnud väga hullusti ära raamistatud, ehk et igal ühel oli võimalus teha praktika just omanäoliseks. Mina praktika juhendajana pooldaksin ilmselt samasugust vabadust. Iga üliõpilane saaks ise valida kui mitut praktikaasutust ta praktika jooksul külastab, oluline oleks lihtsalt, et igaüks saaks praktikast maksimumi. Mõni saab selle maksimumi kätteammutamisega ise hakkama, teine aga vajab selle jaoks suuremat tuge ja “käehoidmist”.

Kindlasti prooviksin õppekavajuhiga läbi rääkida, et praktika algaks juba varem – näiteks esimese aasta teisel semestril ja lõppeks teise aasta esimesel semestril – ehk, et õpilasele jääks rohkem aega praktika läbimiseks. Arvan, et iga õpilane praktikal olles tundis, kuidas tahaks veel ja veel kogeda ja õppida aga oma töö nõudis ju samuti tegemist ja nii kahjuks tuli ennast nii mõneski tegevuses tagasihoida või täielikult taandada.

Muus osas oleks aga praktika ilmselt samamoodi korraldatud nagu ta ka meie õppekava raames oli – lihtne, arusaadav, lakooniline ja selgelt orienteeritud õpilase enesejuhtimise peale – selline minu meelest just üks praktika olema peabki!

Pildiotsingu practice makes perfect tulemus

 

06.04 loeng: kvaliteet digiõppevaras

Õppematerjali sobivus kvaliteediraamistiku alusel

Ülesande lahendamiseks kasutasin HITSA õppevara kvaliteediraamistikku. Hindamiseks valisin ekoolikott.ee-st alushariduse kategooriast (alamkategooria keel ja kõne) sirvimise teel leitud õppematerjali nimega: Lihtsate sõnade õppimise harjutus.

Lihtsa sõnade õppimise harjutuse näol on tegemist õpimänguga, kus õppija ülesandeks on etteantud tähtedest sõna moodustamine. Tähtede juures on lisaks iga sõna illustreeriv pilt, mis aitab lapsel lihtsamini aru saada, millise sõnaga on tegemist.

Hindamiskriteeriumid ja nende analüüs

Hinnata sai materjali 22 kriteeriumi järgi neljasel skaalal, kus valikuvariandid olid järgmised:

  • o – üldse ei nõustu
  • 1 – pigem ei nõustu
  • 2 – enamjaolt nõus
  • 3 – täiesti nõus
  1. Materjalis on kirjeldatud kohustuslike rekvisiitidena materjali pealkiri, autori nimi ja loomise aasta – need kõik punktid olid täidetud. Materjali looja on Kersti Klauks, pealkiri on Lihtsa sõnade õppimise harjutus ning loomise aasta on 2015 (3).
  2. Materjalis on kirjeldatud sihtrühm – jah, sihtrühmaks on valitud 6-7 aastased lapsed (3).
  3. Materjalis on kirjeldatus õppija jaoks vajalikud eelteadmised ja oskused – ei, kahjuks pole materjali juures ühtegi sõna vajalikest eelteadmistest või oskustest (0).
  4. Materjalis on sõnastatud eesmärk ja õppijakesksed õpitulemused – ei, materjalid pole üldse välja toodud ühtegi eesmärki ega ka õpitulemusi (0).
  5. Materjalis on esitatud selle läbimiseks kuluv ligikaudne aeg – ei, läbimise aega pole märgitud (0).
  6. Materjal on iseseisvalt läbitav – tundub, et 6-7 aastane laps võiks materjali läbimisega iseseisvalt hakkama saada, samas igaüks kindlasti ei ole nii nutikas, nii et vähem taiplikele võiks juures olla ka mingisugunegi juhend (2).
  7. Materjal on intuitiivselt läbitav, kasutajasõbralik – jah, üldiselt on materjal väga kasutajasõbralik ja lihtne, nagu üks 6-7 aastastele lastele mõeldud materjal olema peabki (3).
  8. Materjali sisu vastab seatud eesmärgile ja võimaldab õpitulemuste saavutamist – kuna eesmärki ja õpitulemusi polnud kirjeldatud, ei saa siin siiski täispunkte anda, aga üldiselt, kui mõelda, et eesmärgiks on sõnade õppimine – siis täidab materjal talle seatud ootused (2).
  9. Materjali sisu ja tegevused vastavad planeeritud ajamahule – see on üks nendest küsimustest, kus oleks väga tahtnud valikuvarianti: pole võimalik hinnata. Kuna eeldatavat ajakulu polnud määratud oli seda rakse hinnata, aga tundus, et materjal on paslik just ühekordseks harjutuseks (2).
  10. Materjal on ainealaselt korrektne ja sisul ajakohane – jah, ja pealegi veel üles ehitatud nii, et lisaks keele õppele saab antud materjaliga õppida ka loomi tundma (3).
  11. Materjal on keeleliselt korrektne – jah, kuna materjal on suunatud keeleõppele, siis on sellele erilist rõhku pandud – ning kuna tegu on 6-7 aastaste laste materjaliga on lauseehitus hea lihtne ja kergesti mõistetav (3).
  12. Materjal on motiveeriv, eakohane, õppijaid aktiveeriv, inspireeriv – jah, eriti meeldis, et materjal on üles ehitatud nii, et esialgu on lihtsamad sõnad ja viimastena natuke pikemad sõnad (3).
  13. Materjal on õpioskusi arendav – ei (0).
  14. Materjal on interaktiivne – jah (3).
  15. Valitud meediumi (tekst, heli, pilt jt) toetavad õpitulemuste saavutamist – mina oleks siinkohal lisanud materjalile ka heli – ehk siis sõna korrektsel paigutamisel oleks sõna valjusti ka õppijale ette hääldatud (2).
  16. Valitud meediumid toetavad erinevaid õpistiile – kahjuks ei kasutata erinevaid meediume (0).
  17. Materjali kujundus vastab kujunduse heale tavale – jah, materjal on väga lapsesõbralik ja kenasti esteetiliselt kujundatud (3).
  18. Materjalis kasutatud allikatele on viidatud korrektselt, järgitakse läbivalt sama viitamissüsteemi – siin taaskord oleks tahtnud valikut: pole võimalik hinnata, kuna antud materjalis ei kasutata üldse viitamist ja see pole ka antud kontekstis vajalik. Kuna aga sellist vastust polnud siis valisin tulemuseks – täiesti nõus (3).
  19. Materjalis on määratud selle kasutamistingimused (litsents) – jah, tegemist on litsentsi tüübiga: kõik õigused kaitstud (3).
  20. Materjal on tehniliselt universaalne, kasutatav levinumate operatsioonisüsteemide, seadmete (sh nutiseadmete) ning tarkvaraga -mina proovisin materjali avada Windows operatsioonisüsteemis, kus ta töötas väga kenasti aga ka isiklikus nutiseadmes (Android), kus ta kahjuks ei toiminud nii nagu peaks (1).
  21. Materjal on tehniliselt töökorras – jah (3).
  22. Materjal on enne avaldamist testitud – see on nüüd selline küsimus, millele saab ilmselt vasatata ainult materjali looja, samas kuna materjal toimetas ja töötas siis valisin vastuseks: täiesti nõus (3).

Kokkuvõtteks sai õppemäng 75% vastavust – ehk siis suures osas vastab õppematerjal kvaliteedikriteeriumitele. Terviklik raport on leitav siit.

Ettepanek, kuidas võiks parandada eKoolikotis leiduva õppevara kvaliteedijuhtimist

  • Selline kvaliteedikontrolli võiks läbida iga materjal enne üles laadimist autori enda poolt kohustuslikus korras – ehk siis enne ei saa materjali üldse üles laadida, kui pole seda kontrollinud.
  • HITSA enda kvaliteedikontrollid võiksid väljastada mingeid sertifikaate – ja nendega siis kvaliteetsed materjalid e-koolikotis ära märgistada, siis oleks kohe näha, mida tasub kasutada – üks sertifikaadi liik võiks olla ka kasutaja tunnustus, mida võiksid siis väljastada materjali kasutajad.

09.03 loeng: autorvahendid ja IMS QTI

Sellekordne digitaalse õppevara loeng keskendus peamiselt erinevatele autorvahenditele ning sellele, kuidas nendega erinevat sisu luua. Autorvahenditest sai loodud mõttekaart, millelt valisin välja ennast rohkem huvitavad autorvahendid ning lõin nende põhjal oma mõttekaardi:

Lisaks autorvahenditele endile uurisime ka erinevaid sertifikaate. Selleks, et autorvahendid oleksid aktsepteeritavad peavad nad olema IMS QTI sertifikaadiga (selline sertifikaat on olemas näiteks TAO testide koostamise keskkonnal). IMS QTI (QTI®) spetsifikatsioon võimaldab vahetada õpiobjektide ja testide sisu ja tulemuste andmeid autoriseerimisseadmete, objektipankade, testimisvahendite, õppeplatvormide ja hindamissüsteemide vahel. Rohkem infot IMS QTI (QTI®) spetsifikatsiooni kohta on võimalik lugeda nende kodulehelt aadressil: https://www.imsglobal.org/question/index.html

Loengu teises pooles tegime endale TAO testides koostamise keskkonda kasutajad ning proovisime omal käel läbi ühe kõige lihtsama (valikvastustega) testiküsimuse koostamise ning küsimuse paigutamise testi. TAO testikeskkonnaga on seotud üks kurusetöödest, milleks on TAO keskkonna abil ühe ainekava/õppekava/koolituskava teemat katva teadmustesti koostamine. Testis peab olema vähemalt 6 küsimust, ning kasutatud peab olema vähemalt 3 erinevat küsimuse tüüpi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et oli taaskord väga sisutihe ja väga praktiline loeng, millest on kasu nii neil, kes juba haridustehnoloogia valdkonnas töötavad, kui ka neil, kes on õpetamisest kauge kaarega mööda käinud, kuid selle enda tulevaseks sihiks võtnud.

Esimesed sammud magistritöö suunas

Iga asi peab kusagilt alguse saama, niisamuti ka minu magistritöö. Et mõista, mida antud valdkonnas varasemalt on tehtud, millised on olnud eelnevad uuringud, ning milliseid teaduslikke materjale on nende koostamisel kasutatud, tuli sukelduda põhjatuna näivatesse arhiividesse. Esimese hooga tundus lõputööde valik meeletu, ja kuna töö teema on selge hetkel veel vaid valdkonna tasandil, tundus õigete tööde ülesleidmine keerulisem kui oleks esmapilgul osanud arvata. Oma töös plaanin uurida millised on rakenduskõrghariduses õpetavate õppejõudude (peamiselt omala praktikud) digipädevused, ning läbi milliste tegevuste tuleks neid parendada.

Esimese sammuna uurisin läbi Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Instituudi ning Tartu Ülikooli kasvatusteaduste lõputööd kasutades märksõnu nagu digipädevused, arenguprogramm, digitaalne võimekus, enesehindamine ning kõrgharidus. Esimese otsingu tulemusel jäi silma 9 tööd Tallinna Ülikoolist ning 4 tööd Tartu Ülikoolist. Kokku 13 töö hulgast valisin analüüsimiseks kolm:

Luisa magistritöö eesmärkideks oli välja selgitada Tallinna Polütehnikumi õpetajate haridustehnoloogilised pädevused tasemeti ning koolitusvajadus, et läbida edukalt enesehindamine vastavalt kutsestandarditele.
Eesmärkide saavutamiseks püstitati järgnevad uurimisküsimused:

  1. Kuidas on võimalik hinnata õpetajate haridustehnoloogilisi pädevusi?
  2. Millisel määral erinevad Tallinna Polütehnikumi õpetajate haridustehnoloogilised pädevused?
  3. Kuivõrd on ISTE enesehindamise tulemuste põhjal võimalik leida sobiv täiendkoolitus?

Uurimuse käigus viidi läbi enesehindamine Tallinna Polütehnikumi õpetajate seas. Selgitati välja õpetajate haridustehnoloogilised pädevused. Lisaks uuriti, kuivõrd on õpetajatel võimalik valida täiendkoolitusi, tuginedes ISTE haridustehnoloogiliste pädevuste mudelile ning kas see üldse on hetkel võimalik.

Veronika uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada täiskasvanute koolitajate hinnangud oma haridustehnoloogilistele pädevustele ja hinnata, milline on haridustehnoloogilise täienduskoolituse tähtsus täiskasvanute koolitaja haridustehnoloogilistele pädevustele ning koostada täienduskoolituse kava koolitajate haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemise toetamiseks.
Probleemist ja eesmärgist lähtuvalt olid sõnastatud järgnevad uurimusküsimused:

  1. Millised on täiskasvanute koolitajate haridustehnoloogilised pädevused e-koolituste planeerimisel, läbiviimisel, hindamisel ja oma professionaalse arengu toetamisel?
  2. Kas ja kuivõrd erinevad haridustehnoloogilised pädevused täiskasvanute koolitajatel, kes on osalenud e-õppalastes täienduskoolitustes võrreldes koolitajatega, kes seda ei ole teinud?
  3. Millistest osadest peaks koosnema täiendkoolituse kava, et toetada täiskasvanute koolitajate haridustehnoloogiliste pädevuste kujundamist?

Katrini magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada õpetajate ja haridusasutuste juhtide hinnang oma digipädevusele ja läbitud IKT-alastele täienduskoolitustele ning digipädevuse hinnangu seos täienduskoolitustel osalemisega ja IKT vahendite olemasoluga haridusasutuses.
Eesmärgi saavutamiseks tutvuti teemakohase kirjandusega ning viidi läbi empiiriline uurimus. Uurimuse tulemusi analüüsiti ning nende põhjal tehti järeldused ja kokkuvõte.

Lähtuvalt probleemist ja eesmärgist olid magistritööle sõnastatud neli uurimisküsimust:

  1. Kuidas hindavad haridusasutuste juhid ja õpetajad oma digipädevust ISTE pädevusstandardi järgi?
  2. Milline seos on õpetajate ja haridusasutuste juhtide digipädevusele antud hinnangu ja täienduskoolitustel osalemise vahel?
  3. Milline seos on digipädevusele antud hinnangu ja IKT vahendite olemasolu vahel?
  4. Kuidas on seotud õpetajate ja haridusasutuste juhtide hinnang oma digipädevusele ja läbitud IKT-alaste täienduskoolitustele ning millised tegureid peavad täienduskoolituste juures kõige olulisemaks?

Kõigi kolme lõputöö puhul on läbiviidud empiiriline uuring, kasutades peamiselt kombineeritud andmete kogumis meetodeid. Luisa töös kasutatakse uurimus strateegiana juhtumianalüüsi, Veronika töö on kombineeritud metoodikaga uurimus ning Katrini töös on kasutatud korrelatiivset uurimisstrateegiat.

Lisaks magistritööde sisule uurisin ka kasutatud kirjandust ning panin enda jaoks kõrvale mõned kasuliku viited:

 

 

10.02 loeng: MERLOT II VS eKoolikott

On teada tuntud tõde, et mida külvad, seda ka lõikad. Digitaalse õppevara loomisel tundub, et see päriselt nii ei ole. Olles ise võimalikult õpetamise kauge, küll aga vähemalt enda arust suhteliselt digipädev inimene – jõudsin ma eelmise aasta lõpus tõdemuseni, et müts maha kõigi õpetajate ees, kes kunagi elus on mõne digitaalse õppematerjali loonud, ning veel suurem kummardus nende õpetajate ees, kes on loonud interaktiivse, huvitava ja kasuliku õppematerjali – midagi lihtsat ja käega katsutavalt kasumlikku oli kogu loomeprotsessis küllaltki keeruline leida.

Kui juba mulle kui tehnoloogiast ja selle arengust huvitatud inglise keelt hästi valdavale kodanikule oli ühe digitaalse õppematerjali loomine harjumatult suur väljakutse, siis mida peab tundma keskmine eesti õpetaja vanuses 55+, ilma igasuguse inglis keele taustata – kui ta juhuslikult pole just keele õpetaja?

Sellest tõdemusest lähtuvalt tunnen suurt poolehoidu ja tunnustust nende õpetajate vastu, kes on võtnud enda missiooniks luua võimalikult kvaliteetseid ja laialdaselt kasutatavaid digitaalseid õppematerjale ning kes on piisavalt julged ja enesekindlad (teades, et keskmine eestlane on pigem mentaliteediga: “Ah mis nüüd minu loodu kedagi teist peaks huvitama.”, või siis mentaliteediga: “Naabri Mari vaadaku ise kuidas saab.”), et on valmis oma loodut ka teistega jagama. Kas selline lähenemine on eesti haridusmaastikul hea tava? Pigem jääb mulje, et siiski haruldane erand. Et siiski on olnud entusiaste, kes on võtnud vaevaks digitaalset õppevara luua on tekkinud ka vajadus selle jagamise järgi, mis omakorda on pannud aluse repositooriumite ja referatooriumite tekkeks.

Võrdlusülesandeks valisin eesti repositooriumi eKoolikoti kõrvale ühe maailma juhtivaima repositooriumi MERLOT II. Kahte repositooriumit võrdlesin järgmiste märksõnade alusel: eesmärk/sisu, metaandmed, võtmesõnad, õppevara liigid ning autorvahendid.

MERLOT II eKoolikott
Eesmärk/sisu Kõrghariduses kasutatavate digitaalsete õppematerjalide või nendele viitavate linkide kogum. Keskkond alus-, üld- ja kutsehariduse õppematerjalide leidmiseks, avaldamiseks ja õppematerjalidest kogumike komplekteerimiseks.
Metaandmed x x
Võtmesõnad x Märksõnastamiseks on loodud metaandmete süsteem, mis põhineb õppekavade ülesehitusel, tunnustel ja teemade
Õppevara liigid Animatsioon, hindamis vahend, ülesanne, juhtumi analüüs, kollektsioon, arendus tööriist, harjutused, e-portfoolio, hübriid kursus, õpiobjekti hoidla, online kursus, online kursuse moodul, vaba ligipääsuga ajakiri/artikkel, vaba ligipääsuga käsiraamat, esitlus, küsitlus/test, võrdlusmaterjal, simulatsioon, sotsiaalse võrgustiku tööriist, õppekava, juhendmaterjal, töötoa või koolituse materjal Õppevara liiki ei saa määratleda
Autorvahendid Creative Commons/Creative Commons Zero (CC0) CC BY: Autorile viitamine
CC BY-NC: Autorile viitamine, mitteäriline eesmärk
CC BY-NC-ND: Autorile viitamine, mitteäriline eesmärk, tuletatud teoste keeld
CC BY-NC-SA: Autorile viitamine, mitteäriline eesmärk, jagamine samadel tingimustel
CC BY-ND: Autorile viitamine, tuletatud teoste keeld
CC BY-SA: Autorile viitamine, jagamine samadel tingimustel
Youtube
Kõik õigused kaitstud

 

Powered by WordPress.com.

Up ↑

Create your website at WordPress.com
Get started