Nutiseadmel põhinev õpikeskkond

Ülesanne

Seekordne kodune töö hõlmas endas kahte valikut (õpiloo koostamist või nutirakenduste ratta ühe rakenduse katsetust), millest mina valisin nutirakenduste ratta ühe rakenduse katsetuse.

Valitud rakenduseks osutus Topgrade Quiz Maker, mis tundub olevat juba asendusrakendus, kuna nutirakenduste rattal on väljatoodud rakendus Quiz Make aga lingile vajutades avaneb nagu siis juba öeldud Topgrade Quiz Maker.

Topgrade Quiz Maker on hariv nutirakendus, mis võimaldab kasutajal luua kiirelt lõbusaid viktoriine testimaks nii enda, kui oma sõprade teadmisi.

Rakendusega on võimalik:

  • luua piiramatul arvul viktoriine ja küsimusi;
  • luua erinevadid küsimuse tüüpe nagu: mitmikvastusega küsimused, täida lüngad, sobita ja järjesta jne.;
  • lisada visuaale nii otse kaamerast pildistades, kui ka läbi nutiseadme fotogalerii;
  • mängida nii üksi, kui ka koos sõpradega;
  • luua viktoriine nii olles on-line, kui ka ilma internetiühenduseta – seega on võimalik rakendust kasutada ükskõik kus viibite;
  • määrata igale küsimusele kindel vastamise aeg, et teha viktoriinid veelgi lõbusamaks!

Kasutajad saavad koostada, mängida ning jagada oma viktoriine nii oma androidi põhistesse  tahvelarvutitesse, telefonidesse, Appli seadmetesse, kui ka lauaarvutitesse, neid lihtsalt üleslaadides keskkonda TopgradeApp.com.

Minu kasutaja kogemus algas siis rakenduse installimisega android seadmesse. Kogu rakenduse installimine ja tööle seadmise protsess oli väga lihtne – eriti meeldis, et rakenduse käivitamiseks ei olnud vaja kusagile sisse logida ega ühtegi kontot luua – rakendus oli kohe peale installimist kasutusvalmis.

Kogu rakendus on inglise keelne aga küsimusi saab koostada vastavalt oma soovile, ehk siis ka näiteks eesti keeles, mis teeb rakenduse kasutamise hõlpsaks ka näiteks algklasside õpilaste puhul, kes inglise keelt veel ei valda.

Küsimustiku luues on peale nime sisestamist võimalik valida kategooria järgnevast valikust:

  • Bioloogia
  • Keemia
  • Filmikunst
  • Üldised teadmised
  • Geograafia
  • Ajalugu
  • Keeled
  • Seadused
  • Matemaatika
  • Muusika
  • Füüsika
  • Pubi õhtu viktoriin
  • Usuteadus
  • TV

Ning iga küsimustiku alla on võimalik luua üks järgmistest küsimuse tüüpidest:

  • Järjestamine
  • Paaride leidmine
  • Õige või vale väide
  • Mitmikvastusega küsimus
  • Täida lüngad
  • Kõnetuvastus (ainult Preemium paketi klientidele)

Näite 1. Järjestamis küsimuse lisamine:

Näite 2. Õige või vale väite küsimuse lisamine:

Üldiselt on küsimustike koostamine väga lihtne ja käepärane. Iga küsimuse juurde saab lisada ka visuaali, et muuta küsimustiku välimus esteetilisemaks.

Kõik rakenduse kasutusvõimalused jätsid endast väga positiivse mulje. Eriti meeldis asjaolu, et enamus rakenduse tegevusi on tasuta kasutamiseks, ainult mõned üksikud nagu näiteks kõnetuvastus küsimuste lisamine on viidud preemium paketi alla. Kokkuvõteks võib öelda, et soovitaksin antud rakendust kindlasti õpetajatele tunnitöö rikastamiseks. Ning kuna rakenduse kasutamine on tehtud võimalikult lihtsaks ei jääks mina kinni ainult õpetajalt õpilasele loodud küsimustikesse, vaid laseks võimalusel (piisav inglise keele oskus) ka õpilastel endil küsimustike koostada ning üksteise koostatud küsimustike läbi mängida, et seeläbi õpitut paremini kinnistada.

Personaalsed ja avatud õpikeskkonnad

Neljandaks ülesandeks oli lugeda üks etteantud artiklitest ning kaardistada oma personaalse õpikeskkond . Minu valituks osutus seekord Wilsoni, Liberi, Johnsoni, Beauvoiri, Sharplesi,  ja Milligani 2007 aastal avaldatud artikkel: Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems.

Artikli eesmärgiks on tutvustada lugejale tolle aja kohta uut lähenemist õpikeskkonna disainimisel. Kahetuhandete lõpus hariduses kasutatavad süsteemid järgisid kindlat disaini,
mis ei toetanud oma olemuselt kuidagi individuaalsust ning olid pigem asümmeetrilised, selliselt loodud virtuaalsetel õpikeskkondadel olid omad kindlad tunnused.

Domineeriva disaini omadused virtuaalsetes õpikeskkondades (Wilson et al., 2007):

  • Fookuses tööriistade ja andmete integreerimine kursuse kontekstis – See disainilahendus on väga levinud; tihti ei ole sellise disaini lahendusega võimalik jagada sisu erinevate sama süsteemi kuruste vahel.
  • Asümmeetrilised suhted – domineeriva disainiga loodud süsteemides on sageli väga selge vahe õppijate ja õpetajate võimaluste vahel. Õpetajatele on loodud suuremad võimalused kuruse sisu loomiseks ning muutmiseks ning õppijatele on jäätud roll etteantud sisu järgida.
  • Homogeenne konteksti kogemus – kõigile õppijatele on ettenähtud sarnane õpikogemus.
  • Avatud e-õppe standardite kasutamine – võimalus integreerida erinevaid õppematerjalide kogumik lahendusi ning automatiseeritud hindamistsüsteeme.
  • Juurdepääsu kontroll ja õiguste haldamine – selliste süsteemide puhul on üldiselt piiratud juurdepääs kursuse sisule ja vestlustele, et kaitsta väljastpoolt kursust tulevate inimestele eest litsentseeritud sisu.
  • Organisatsiooniline ulatus –süsteemi haldab organisatsioon, kes ühtlasi annab õigused tarkvara installimiseks ja haldamiseks.

Et aga suundumus oli luua rohkem personaalsemaid õpikeskkondasid, hakatigi neid disainima hoopis teiste tunnuste alused.

Alternatiivse disaini omadused personaalsetes õpikeskkondades (Wilson et al., 2007):

  • Keskendub kasutajate ja teenuste vahelistele ühenduste koordineerimisele – koordineerib ühendusi kasutaja ja erinevate organisatsioonide ja teiste isikute pakutavate teenuste vahel.
  • Sümmeetrilised suhted – kõigil kasutajatel peaks olema võimalik teenust kasutades tarbida ja avaldad erinevaid ressursse ning kasutajad peaksid saama oma ressursse ümberkorraldada, nende sisu hallata ja kohanda erinevaid tööriistu vastavalt oma vajadustele.
  • Individuaalne kontekst – Võttes arvesse süsteemi olemust ja suhetele orienteeritust ei ole enam võimalik pakkuda kasutajatele ühtset kogemust – iga kasutaja loob ise oma sisu ning saab seeläbi individuaalse kasutajakogemuse.
  • Avatud Interneti-standardid – Kuna süsteemi ulatus on laienenud lisaks asutuse siseselt pakutavatele teenustele, laieneb ka standardite ja protokollide valik, mis antud teenusega suhestuvad.
  • Avatud sisu ja segatud kultuurid – keskendutakse ressursside jagamisele, mitte nende kaitsmisele, erilist rõhku pannakse loominguliste litsentside kasutamistele, mis võimaldavad õppematerjale redigeerida, muuta ning uuesti avaldada.
  • Isiklik ja globaalne ulatus – personaalsetes õpikeskkondades keskendutakse isiklikule tasandile, kuna neis koordineeritakse teenuseid ja teavet, mis on otseselt seotud õpikeskkonna omanikuga.

Kasutatud materjalid:

Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. https://dx.doi.org/10.20368/1971-8829/247

Lisaks artikliga tutvumisele tuli sel korral koostada praktilise ülesandena skeem oma personaalsest õpikeskkonnast. Skeemi loomiseks kasutasin sellist programmi nagu XMind ZEN, ning sellega valmis alljärgnev skeem :

 

Powered by WordPress.com.

Up ↑

Create your website at WordPress.com
Get started