Esimesed sammud magistritöö suunas

Iga asi peab kusagilt alguse saama, niisamuti ka minu magistritöö. Et mõista, mida antud valdkonnas varasemalt on tehtud, millised on olnud eelnevad uuringud, ning milliseid teaduslikke materjale on nende koostamisel kasutatud, tuli sukelduda põhjatuna näivatesse arhiividesse. Esimese hooga tundus lõputööde valik meeletu, ja kuna töö teema on selge hetkel veel vaid valdkonna tasandil, tundus õigete tööde ülesleidmine keerulisem kui oleks esmapilgul osanud arvata. Oma töös plaanin uurida millised on rakenduskõrghariduses õpetavate õppejõudude (peamiselt omala praktikud) digipädevused, ning läbi milliste tegevuste tuleks neid parendada.

Esimese sammuna uurisin läbi Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Instituudi ning Tartu Ülikooli kasvatusteaduste lõputööd kasutades märksõnu nagu digipädevused, arenguprogramm, digitaalne võimekus, enesehindamine ning kõrgharidus. Esimese otsingu tulemusel jäi silma 9 tööd Tallinna Ülikoolist ning 4 tööd Tartu Ülikoolist. Kokku 13 töö hulgast valisin analüüsimiseks kolm:

Luisa magistritöö eesmärkideks oli välja selgitada Tallinna Polütehnikumi õpetajate haridustehnoloogilised pädevused tasemeti ning koolitusvajadus, et läbida edukalt enesehindamine vastavalt kutsestandarditele.
Eesmärkide saavutamiseks püstitati järgnevad uurimisküsimused:

  1. Kuidas on võimalik hinnata õpetajate haridustehnoloogilisi pädevusi?
  2. Millisel määral erinevad Tallinna Polütehnikumi õpetajate haridustehnoloogilised pädevused?
  3. Kuivõrd on ISTE enesehindamise tulemuste põhjal võimalik leida sobiv täiendkoolitus?

Uurimuse käigus viidi läbi enesehindamine Tallinna Polütehnikumi õpetajate seas. Selgitati välja õpetajate haridustehnoloogilised pädevused. Lisaks uuriti, kuivõrd on õpetajatel võimalik valida täiendkoolitusi, tuginedes ISTE haridustehnoloogiliste pädevuste mudelile ning kas see üldse on hetkel võimalik.

Veronika uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada täiskasvanute koolitajate hinnangud oma haridustehnoloogilistele pädevustele ja hinnata, milline on haridustehnoloogilise täienduskoolituse tähtsus täiskasvanute koolitaja haridustehnoloogilistele pädevustele ning koostada täienduskoolituse kava koolitajate haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemise toetamiseks.
Probleemist ja eesmärgist lähtuvalt olid sõnastatud järgnevad uurimusküsimused:

  1. Millised on täiskasvanute koolitajate haridustehnoloogilised pädevused e-koolituste planeerimisel, läbiviimisel, hindamisel ja oma professionaalse arengu toetamisel?
  2. Kas ja kuivõrd erinevad haridustehnoloogilised pädevused täiskasvanute koolitajatel, kes on osalenud e-õppalastes täienduskoolitustes võrreldes koolitajatega, kes seda ei ole teinud?
  3. Millistest osadest peaks koosnema täiendkoolituse kava, et toetada täiskasvanute koolitajate haridustehnoloogiliste pädevuste kujundamist?

Katrini magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada õpetajate ja haridusasutuste juhtide hinnang oma digipädevusele ja läbitud IKT-alastele täienduskoolitustele ning digipädevuse hinnangu seos täienduskoolitustel osalemisega ja IKT vahendite olemasoluga haridusasutuses.
Eesmärgi saavutamiseks tutvuti teemakohase kirjandusega ning viidi läbi empiiriline uurimus. Uurimuse tulemusi analüüsiti ning nende põhjal tehti järeldused ja kokkuvõte.

Lähtuvalt probleemist ja eesmärgist olid magistritööle sõnastatud neli uurimisküsimust:

  1. Kuidas hindavad haridusasutuste juhid ja õpetajad oma digipädevust ISTE pädevusstandardi järgi?
  2. Milline seos on õpetajate ja haridusasutuste juhtide digipädevusele antud hinnangu ja täienduskoolitustel osalemise vahel?
  3. Milline seos on digipädevusele antud hinnangu ja IKT vahendite olemasolu vahel?
  4. Kuidas on seotud õpetajate ja haridusasutuste juhtide hinnang oma digipädevusele ja läbitud IKT-alaste täienduskoolitustele ning millised tegureid peavad täienduskoolituste juures kõige olulisemaks?

Kõigi kolme lõputöö puhul on läbiviidud empiiriline uuring, kasutades peamiselt kombineeritud andmete kogumis meetodeid. Luisa töös kasutatakse uurimus strateegiana juhtumianalüüsi, Veronika töö on kombineeritud metoodikaga uurimus ning Katrini töös on kasutatud korrelatiivset uurimisstrateegiat.

Lisaks magistritööde sisule uurisin ka kasutatud kirjandust ning panin enda jaoks kõrvale mõned kasuliku viited:

 

 

Powered by WordPress.com.

Up ↑

Create your website at WordPress.com
Get started