Näiteid õpisüsteemidest

Ülesanne

Õppedisaini aluste loengu esimeseks ülesandeks oli tutvuda ja tutvustada erineva struktuuri ja õppimiskäsitusega veebipõhiseid interaktiivseid õpisüsteeme. Järgnevaid süsteeme olen ise kasutanud ning julgen neid soovitada ka teistele:

Lingvist – Lingvist on veebipõhine keeleõppe platvorm, mille arendustegevus toimub muu hulgas Eestis. Platvormi avalik beetaversioon on kättesaadav 2014. aastast. Lingvistis saab hetkel õppida kuute keelt: eesti, inglise, vene, hispaania, saksa ja prantsuse. Eesti keeles saab neist õppida kolme keelt: inglise, eesti (erikursus) ja prantsuse. Lingvisti teenuseid saab kasutada nii interneti põhiselt, kui ka väga mugavalt nutiseadmest, kuhu selle tarbeks on loodud eraldi äpp.

Pranglimine – Peastarvutamise õpetamise ja harjutamise tarbeks loodud veebipõhine platvorm Miksikese keskkonnas. Kasutaja osa on kirjutatud JavaScriptis. Idee ja rakenduse autor on Prangli saarel Prangli põhikooli direktorina töötanud Kalev Põldsaar. Platvorm on väga lihtne, võimaldab igapäevaselt ajapeale peastarvutamist harjutada, kui ka osaleda üle eestilistel võistlusel. Uuendusena on Pranglimisel olemas ka oma nutirakenduses kasutatav äpp.

ELIIS – Internetipõhine infosüsteem (eLasteaed) mis on mõeldud kasutamiseks alusharidust pakkuvates asutustes. Eesmärgiks on lihtsustada lasteaia igapäevast asjaajamist kõigi osapoolte jaoks – lasteaiaõpetajatele, lapsevanematele, juhtkonnale ja kohalikele omavalitsustele. ELIISi kasutamine lapsevanematele ja õpetajatele on tasuta. Koondab endas kõike lapsevanemale vajalikku infot tema lapse tegemiste kohta lasteaias.

See on väike ülevaade õpisüsteemidest mida ise olen kasutanud ning kasutan ka edaspidi. Kõikide ülaltoodud õpisüsteemide kasutamine on äärmiselt lihtne ning kasutajasõbralik. Nad täidavad kindlaid funktsioone ning teevad oma olemasoluga lihtsamaks igapäeva tegevused nagu näiteks keeleõpe, matemaatika õpe, suhtlus lasteaiaga jne.

Kokkuvõtte Merrilli artiklitest

Ülesanne

Antud ülesande edukaks läbimiseks lugesin esmalt läbi kaks Merrilli artiklit: A Task-Centred Instructional Strategy ja A Pebble-in-the-Pond Model For Instructional Design. Autor kirjeldab mõlemas artiklis kivike tiigis juhendamismudelit ning selle eeliseid traditsiooniliste juhendamismudelite ees.

Esimeses artiklis (A Task-Centred Instructional Strategy) kirjeldab autor disainiprotsessi nelja põhitegevuse edasiarendust (Merrill, 2002):

  1. Määratlege üks reaalne ülesanne,
  2. määratlege ülesannete jada,
  3. määratlege osateadmised ja oskused igaks ülesandeks,
  4. määratlege juhtimisstrateegia ülesandekeskseks õpetamiseks.

Traditsioonilise õpetamise kontseptsiooni kohaselt on õpetamine õpilastele uue informatsiooni andmine. Sellises õpetajalt õpilasele õpiprotsessis aga ei tekis õppija jaoks mingit seost omandatava materjaliga ning nad ei suuda seda rakendada igapäevastes situatsioonides. Merrilli ülesandekeskne õpetamine on aga hoopis vastupidine. Merrilli ülesandekeskne õpetamine keskendus eluliste näidete kasutamisele õpetamises. Läbi eluliste näitede suudab õppija õpitavaga samastuda, tal tekivad õpitavaga seosed ning ta suudab õpitavat materjali hiljem rakendada oma igapäevaelus. (Merrill, 2002)

Merrill alustas ülesandekeskset õpetamist kirjeldades esmaseid õpetamise printsiipe (first principles of instruction) (Merrill, 2002):

  1. Probleemid/ülesanded: anna õppijale eluline tervikülesanne.
  2. Aktiveerimine: aktiveeri õppija eelnevad teadmised.
  3. Demonstreerimine: tee kõik näitlikult ette.
  4. Rakendamine: rakenda oma uusi teadmisi konkreetse ülesande lahendamiseks.
  5. Lõimimine: lõimi õpitut oma igapäeva eluga.

Esmastest õpetamise printsiipidest kasvas väljas “Kivike-tiigis”  õppedisaini mudel, milles on kesksel kohal elulise probleemi lahendamine läbi erinevate aspektide. Autori kohaselt peaks eluline  ülesanne hõlmama endas vähemalt kolme aspekti: sisendit, eesmärki ja lõpptulemust (Merrill, 2007). Elulisele ülesandele järgneb analüüs, ehk mõtestatakse lahti, milliseid oskuseid on õppijal vaja, et antud ülesanne edukalt sooritada. Kolmandaks on oskuste kaardistamine ehk strateegia loomine. Neljandaks on õppimise funktsionaalsuse kujundamine nii, et see toetaks õppetööd. Ning viimaseks viiendaks aspektiks on valmis mudeli tootmine ja turustamine. (Merrill, 2007)

Joonis 1. “Merrilli Kivike-tiigis” mudel (Merrill, 2007)

Mudel “Kivike-tiigis” on osutunud äärmiselt produktiivseks. õpitulemused antud mudelit kasutades on kasvanud ning õpitu on õppijatele paremini kinnistunud, kui seda oleks suutnud traditsioonilisemad õpimeetodid. Antud mudeli rakendamine minu igapäevatöö kontekstis oleks keeruline, kuna minu põhitöö ei ole kuidagi seotud õpetamisega, küllaga saaksin antud mudelit rakendada tulevikus, kui suudan kinni pidada õppima asumise eesmärkidest ning rakendada õpitud teadmisi koolituste näol.

Kasutatud materjalid:

Merrill, D. (2002). A Pebble-in-the-pond Model For Instructional Design. Performance Improvement, 41(7), 39-44. http://mdavidmerrill.com/Papers/Pebble_in_the_Pond.pdf 

Merril, D. (2007). A Task-Centered Instructional Strategy. Journal of Research on Technology in Education, 40(1), 33-50.   http://mdavidmerrill.com/Papers/Task_Centered_Strategy_published.pdf 

Powered by WordPress.com.

Up ↑

Create your website at WordPress.com
Get started